Umbes 1,6 g/kg päevas, ja veapiir on laiem kui number ise#
Kui tõstad raskusi ja tahad teada, kui palju valku on vaja lihaste kasvatamiseks, koonduvad uuringud umbes 1,6 grammi juurde kehakaalu kilogrammi kohta päevas, 70 kg tõstjal umbes 112 grammi, millest edasi lisavalk mõõdetavat lihast enam juurde ei anna. Kui tahad varu, on 2,2 g/kg kaitstav ülempiir. Alla umbes 1,2 g/kg jätad tulemusi kasutamata; üle 2,2 ostad kallist uriini.
Number, mida kõik kordavad, peidab aga oma ebakindlust, ja see on kasulikum lugu. Kuulus platoo on statistiline murdepunkt koos usaldusvahemikuga ja see vahemik on tohutu. Pidada 1,6 lävendiks, mida peab täpselt tabama, mitte piirkonnaks, kuhu maanduda, on jõusaalitoitumise kõige levinum väärtõlgendus. Siin on, mida uuringud päriselt ütlevad, ka need, mis üksteisega vaidlevad.
Kust 1,6 g/kg pärineb#
Allikas on metaanalüüs ja metaregressioon 49 randomiseeritud kontrollitud uuringust 1863 osalejaga, mis koondas valgulisandi mõju jõutreeningu tulemustele (Morton et al., 2018).
Selle kõrvale kuulub üks huvide deklaratsioon. Ajakirja 2020. aastal avaldatud parandus märgib, et kaasautor Brad Schoenfeld oli artikli kirjutamise ajal spordilisandite tootja Dymatize Nutrition nõuandekogu liige (Br J Sports Med correction, 2020). Parandus lisab deklaratsiooni ja ei midagi muud: ühtegi tulemust ei muudetud, ühtegi numbrit ei võetud tagasi ning see on endiselt valdkonna tugevaim annuse ja mõju tõend. Loe tulemusi usaldusväärsetena ja huvi avalikustatuna: mõlemad on korraga tõesed.
Neist tulemustest kaks on olulised.
Esiteks on mõju päris, kuid väike: valgulisand suurendas rasvavaba massi kasvu 0,30 kg võrra, umbes 27% rohkem kui ainult treening. Kolmsada grammi. Kogu treeninguuringu jooksul. See on „valk ehitab lihast” tegelik suurusjärk, kui sa juba treenid.
Teiseks lamenes annuse ja mõju kõver valgu kogutarbimise 1,62 g/kg päevas juures ja sellest kõrgemal lisakasvu ei olnud, kuid selle murdepunkti 95% usaldusvahemik ulatus 1,03-st 2,20 g/kg päevas (Morton et al., 2018).
Platoo on 1,62 g/kg usaldusvahemikuga 1,03 kuni 2,20. Vahemik ongi tulemus. Keskpunkt on lihtsalt see osa, mis mahub T-särgile.
Just see vahemik on põhjus, miks soovitus on vahemik. Andmetega on täiesti kooskõlas, et sinu isiklik platoo on 1,2 või hoopis 2,1 juures. Sama analüüs leidis ka, et lisand toimis paremini juba treenitud tõstjatel ja halvemini vanuse kasvades, nii et see, kuhu sa vahemikus jääd, sõltub sellest, kes sa oled. Eesmärgipõhine jaotus kõigile teistele on artiklis kui palju valku päevas.
Miks „rohkem on alati parem” ei pea paika#
Jõusaali pärimus ütleb, et valku ei saa üle süüa. Annuse ja mõju andmed ütlevad muud: platoost edasi ei andnud lisagrammid 49 uuringus rasvavaba massile enam lisakasvu (Morton et al., 2018). Lihasvalgu süntees on küllastuv protsess, mitte ämber, mis kiiremini täitub, kui kõvemini valad.
Küllastumist on näha isegi ühe toidukorra sees. Uuringus, kus 48 jõutreeningut tegevat noormeest võtsid pärast jalaharjutust 0, 10, 20 või 40 g vadakut, tõusis müofibrillaarse valgu süntees 20 g juures 49% ja 40 g juures 56%, samal ajal kui fenüülalaniini oksüdatsioon ja uurea tootmine 40 g juures tõusid (Witard et al., 2014). Annuse kahekordistamine andis paar protsenti sünteesi juurde ja palju lisapõletamist. Autorid järeldasid, et umbes 80 kg treenitud noormeestel piisas maksimaalseks stimulatsiooniks 20 grammist.
Sellest uuringust pärineb reegel „keha suudab toidukorra kohta kasutada ainult 20–25 g valku”. Samas uuringus see reegel ka murdub.
20 grammi müüt#
Siin on kirjanduses tõeliselt õpetlik erimeelsus. Vii sama küsimus ühe jala treeningu asemel kogu keha treeningusse ja vastus pöördub. Kui 30 jõutreeningut tegevat meest tegid kogu keha kava, rinnalt surumise, ülatõmbe ja jalapressi, ning võtsid seejärel 20 g või 40 g vadakut, andis 40 g annus umbes 20% suurema müofibrillaarse sünteesi reaktsiooni (0,059 vs 0,049 %/h, P = 0,005) (Macnaughton et al., 2016). Huvitaval kombel ei ennustanud lihasmass reaktsiooni: suuremad mehed ei vajanud rohkem.
Seega ei ole toidukorra lagi kindel grammide arv. See sõltub sellest, kui palju lihast sa just stimuleerisid. Treeni üht jalga ja 20 g küllastab selle. Treeni kogu keha ja 40 g teeb rohkem.
Juhtiv ülevaade lisab, et 20–25 g number pärineb uuringutest, kus kiiresti seeduvat isoleeritud valku tarbiti üksi; aeglasemad valguallikad, mida süüakse koos teiste makrotoitainetega, aeglustavad imendumist ja tõenäoliselt lubavad rohkem ära kasutada (Schoenfeld & Aragon, 2018). Päris toidukorrad ei ole vadakukokteilid. Samade autorite praktiline soovitus on elegantne: sihi umbes 0,4 g/kg toidukorra kohta vähemalt neljal toidukorral, et jõuda 1,6 g/kg päevas, ja 0,55 g/kg toidukorra kohta, kui sihid 2,2 g/kg ülempiiri (Schoenfeld & Aragon, 2018). 70 kg tõstjal teeb see umbes 28 g igal neljal toidukorral. Lähemalt artiklis valgu piir toidukorra kohta.
Leutsiin: päris signaal, üle müüdud lävi#
Leutsiin on aminohape, mis keerab lihasvalgu sünteesi molekulaarse lüliti sisse, ja sellest on sündinud populaarne reegel: saa toidukorra kohta ~2,5–3 g leutsiini, muidu toidukord „ei lähe arvesse”. Selle reegli tõendid on nõrgemad kui selle enesekindlus.
Süstemaatiline ülevaade 29 uuringust hindas leutsiini päästiku hüpoteesi, ideed, et söögijärgse vere leutsiinitaseme tõusu suurus ja kiirus määravad lihasvalgu sünteesi reaktsiooni suuruse (Zaromskyte et al., 2021). Tulemus jaguneb vanuse järgi. Eakatel leidis 13 asjakohast uuringut 16-st, et leutsiini muster järgis sünteesi reaktsiooni. Noortel ainult 3 uuringut 10-st. Autorid märgivad ka, et hüpotees kehtib kõige paremini isoleeritud valguallikate, mitte valgurikaste täistoitude puhul.
Seega: leutsiin on oluline ja kõige olulisem neile, kelle lihaseid on muutunud raskemaks stimuleerida. Noorele tõstjale, kes sööb kana ja riisi, on leutsiininumbri tagaajamine iga toidukorra kohta muutuja optimeerimine, mida andmed vaevu toetavad. Mehhanismi kohta vaata leutsiin ja lihasvalgu süntees.
Ajastus loeb vähem, kui sulle räägiti#
Anaboolne aken on teine usutõde, mis metaanalüüsi üle ei ela: kui päevane valgukogus on konstantne, ei ennusta söömise aeg enam lihase ega jõu kasvu (Schoenfeld et al., 2013). Ajastusrühmad kasvasid neis uuringutes rohkem, sest nad sõid rohkem. Valgu ajastus on eraldi põhjalikult läbi võetud.
Mida siis päriselt teha#
| Küsimus | Tõenduspõhine vastus | Allikas |
|---|---|---|
| Päevane kogus | ~1,6 g/kg (CI 1,03–2,20); 2,2 ohutu ülempiirina | Morton 2018 |
| Toidukorra kohta | ~0,4 g/kg × 4+ toidukorda (0,55 g/kg, kui siht on 2,2) | Schoenfeld & Aragon 2018 |
| Kas 20 g on range lagi? | Ei: pärast kogu keha treeningut edestas 40 g 20 grammi | Macnaughton 2016 |
| Treeningujärgne aken | Pole kriitiline, kui päevane kogus on võrdne | Schoenfeld 2013 |
| Leutsiini lävi | Toetatud peamiselt eakatel | Zaromskyte 2021 |
Pane tähele, mida tabel vihjab. Iga rida peale esimese on detail; esimene rida on kogu mäng. Saavuta päevane kogus 1,6 g/kg kandis, jaota see umbes neljale toidukorrale, sest nii inimesed niikuinii söövad, ja jää sinna. Ülejäänud erinevuse sinu tulemustes teevad treening, uni ja aastad, mitte grammide paigutus.
See, millises toidus grammid saabuvad, on veel väiksem hoob: sama metaanalüüs leidis, et kui kogutarbimine on võrdne, on valguallikate erinev mõju minimaalne (Morton et al., 2018), nii et kvaliteedijärjestus on viigiotsustaja, mitte reegel. Ja kui teed seda kaloridefitsiidis, mitte kaalu hoides, muutuvad nii eesmärk kui põhjused: seda juhtumit käsitleb valk rasvakaotuseks.
Alles jääb üks glamuurita takistus. Platoo on määratletud grammides kilogrammi kohta päevas ja peaaegu keegi ei tea oma numbrit. „Umbes 30 grammi” igal neljal toidukorral on hinnang hinnangu otsas ning vahemik, kuhu see päriselt maandub, 1,2, 1,6 või 2,0 g/kg, on täpselt see muutuja, mis metaregressiooni järgi tulemuse otsustab. Kaalu kolm-neli toitu, mida sööd enamikul nädalatel, üks kord ära, ja suurem osa arvamisest kaob iseenesest.
KKK#
Kas 2 g valku kehakaalu kilogrammi kohta on liiga palju?#
Ei, aga see on tõenäoliselt rohkem, kui vajad. Lihaskasvu platoo on umbes 1,62 g/kg päevas ja usaldusvahemik ulatub 2,20-ni (Morton et al., 2018). 2 g/kg söömine jääb mugavalt sellesse vahemikku: mõistlik varu, mitte võluannus. See lihtsalt maksab kaloreid, mida saaksid mujal kasutada.
Kas keha suudab korraga omastada ainult 30 grammi valku?#
Ei. Piiriks ei ole imendumine, küsimus on selles, kui palju stimuleerib lihasvalgu sünteesi. See sõltub sellest, kui palju lihast sa treenisid: pärast ühe jala harjutust maksimeeris reaktsiooni 20 g (Witard et al., 2014), pärast kogu keha treeningut edestas 40 g 20 grammi (Macnaughton et al., 2016). Stimulatsiooni lävest üle jääv valk kasutatakse ikkagi muuks otstarbeks.
Kui palju valku vajan, kui ma raskusi ei tõsta?#
Vähem. 1,6 g/kg on just jõutreeningust tingitud kasvu platoo: valk ilma treeningstiimulita lihast ei ehita. Ilma tõstmata oled tagasi üldise tervise vahemikus, mille tõendid paigutavad pigem 1,0–1,2 g/kg päevas juurde. Valk on treeningu kordaja, mitte selle asendaja.
Allikad#
- Morton RW, et al. A systematic review, meta-analysis and meta-regression of the effect of protein supplementation on resistance training-induced gains in muscle mass and strength in healthy adults. Br J Sports Med. 2018.
- Correction: A systematic review, meta-analysis and meta-regression of the effect of protein supplementation on resistance training-induced gains in muscle mass and strength in healthy adults. Br J Sports Med. 2020;54(19):e7. Competing-interest declaration.
- Schoenfeld BJ, Aragon AA. How much protein can the body use in a single meal for muscle-building? Implications for daily protein distribution. J Int Soc Sports Nutr. 2018.
- Witard OC, et al. Myofibrillar muscle protein synthesis rates subsequent to a meal in response to increasing doses of whey protein at rest and after resistance exercise. Am J Clin Nutr. 2014.
- Macnaughton LS, et al. The response of muscle protein synthesis following whole-body resistance exercise is greater following 40 g than 20 g of ingested whey protein. Physiol Rep. 2016.
- Zaromskyte G, et al. Evaluating the Leucine Trigger Hypothesis to Explain the Post-prandial Regulation of Muscle Protein Synthesis in Young and Older Adults: A Systematic Review. Front Nutr. 2021.
- Schoenfeld BJ, Aragon AA, Krieger JW. The effect of protein timing on muscle strength and hypertrophy: a meta-analysis. J Int Soc Sports Nutr. 2013.
Allikas: BurnWeek, „Kui palju valku on vaja lihaste kasvatamiseks: mida ütlevad uuringud”, https://burnweek.fit/et/blog/how-much-protein-to-build-muscle/. Litsents CC BY 4.0: võid vabalt tsiteerida ja taaskasutada, kui lisad lingi sellele lehele.



