# Parimad valguallikad kvaliteedi järjekorras

16. juuli 2026 · Toitumine ja makrod · 9 min lugemist · https://burnweek.fit/et/blog/best-protein-sources/

> Vadakuvalk jääb sealihast maha. Kartul edestab iga uba. Želatiin saab 2 punkti. Valgu kvaliteet ei ole lugu taimsest ja loomsest valgust, nagu sulle räägiti, ja siis lakkab see olulisest.

**Peamine lühidalt**

- DIAAS-i järgi saavad sealiha ja kaseiin 117, muna 101 ja kartulivalk 100 (kõik „suurepärased”); vadak on vaid 85, soja 91, hernes 70, nisu 48 ja želatiin 2.
- Kvaliteet ja tihedus on eri edetabelid: kanarind annab ~21 g valku 100 kcal kohta ja rasvavaba kreeka jogurt ~18 g, „suurepärane” terve muna aga ainult ~9 g.
- Taimsetes isolaatides on umbes poole vähem lüsiini (3,6% vs 7,0%) ja alla poole metioniinist (1,0% vs 2,5%) võrreldes loomsete valkudega, ja just see piirab nende skoori.
- Leutsiin ei järgi taimse ja loomse piiri: maisivalgus on leutsiini 13,5%, piimas 9,0%, kuid maisi DIAAS on 36, sest otsustab piirav aminohape.
- Kui päevane kogus on võrdne, mõjutab valguallikas lihaskasvu vaevu (Morton 2018): saavuta kõigepealt ~1,6 g/kg, kvaliteedijärjestus on vaid viigiotsustaja.

## Kaks edetabelit, mitte üks: aminohapete kvaliteet ja valk kalori kohta

Parimate valguallikate ühte nimekirja ei ole, sest „parim” jaguneb kaheks eri küsimuseks kahe eri vastusega. Esimene on kvaliteet: kui hästi toidu aminohapped vastavad keha vajadustele ja kui suure osa sellest päriselt seedid. Teine on tihedus: kui palju valku saad kalori kohta, ja see loeb siis, kui piiriks on kalorid. Toit võib ühes võita ja teises kaotada: veiseliha ja munad on suurepärase kvaliteediga, kuid kalori kohta keskpärased; rasvavaba kreeka jogurt on vastupidi.

Kui tahad lühiversiooni: kvaliteedi poolest on tipus loomsed valgud ja soja, valgu poolest kalori kohta valitsevad lahja kala, linnuliha, munavalged ja rasvavabad piimatooted. Kogu selle valdkonna kõige kasulikum leid on aga see, kus edetabel lakkab olulisest. Enamiku inimeste jaoks, kes saavad päevas mõistliku koguse, juhtub see varem, kui toidulisanditööstus sooviks. Siin on päris numbrid.

## Mida „valgu kvaliteet” tegelikult mõõdab

Valgu kvaliteedi hindamine vastab kitsale küsimusele: kas see toit annab pärast seedimist piisavalt igat asendamatut aminohapet, et katta sinu vajadused? Konkureerib kaks süsteemi.

PDCAAS (Protein Digestibility-Corrected Amino Acid Score, seeduvusega korrigeeritud aminohapete skoor) on vanem. Sellel on kaks teadaolevat nõrkust: see hindab seeduvust selle järgi, mis jääb alles kogu seedetraktist, mitte selle järgi, mis imendub peensooles, ja see lõikab skoorid 1,0 juures ära, nii et valk, mis ületab vajaduse, ei saa selle eest tunnustust. DIAAS (Digestible Indispensable Amino Acid Score, seeditavate asendamatute aminohapete skoor) parandab mõlemad, kasutades üksikute aminohapete standardiseeritud niudesoole seeduvust. Uurijad, kes neid kahte otse võrdlesid, järeldasid, et PDCAAS-i laadsed väärtused „võivad üle hinnata” taimsete allikate ja mõnede piimatoodete kvaliteeti ([Mathai et al., 2017](https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/28382889/)).

Seega on DIAAS parem mõõteriist. FAO skeemi järgi annab DIAAS 100 või enam tiitli „suurepärase kvaliteediga valk”, 75–99 on „kõrge kvaliteediga” ja alla 75 ei saa mingit kvaliteediväidet ([Herreman et al., 2020](https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC7590266/)).

## Kvaliteedi (DIAAS) järjekorras

See on järjestus ülevaatest, mis hindas viit loomset ja kaheteistkümmet taimset valku FAO 0,5–3-aastaste võrdlusmustri järgi ([Herreman et al., 2020](https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC7590266/)).

| Valguallikas | DIAAS | FAO klass |
| --- | --- | --- |
| Sealiha | 117 | Suurepärane |
| Kaseiin | 117 | Suurepärane |
| Muna | 101 | Suurepärane |
| Kartulivalk | 100 | Suurepärane |
| Soja | 91 | Kõrge kvaliteet |
| Vadak | 85 | Kõrge kvaliteet |
| Raps | 72 | Väide puudub |
| Hernes | 70 | Väide puudub |
| Lupiin | 68 | Väide puudub |
| Kaer | 57 | Väide puudub |
| Põlduba | 55 | Väide puudub |
| Kanep | 54 | Väide puudub |
| Nisu | 48 | Väide puudub |
| Riis | 47 | Väide puudub |
| Mais | 36 | Väide puudub |
| Želatiin | 2 | Väide puudub |

Kaks asja selles tabelis peaks sind peatama. Esiteks **jääb vadak kaseiinist, sealihast ja munast maha**: jõusaali lemmikpulber on „kõrge kvaliteediga”, mitte „suurepärane”. Vadaku maine põhineb sellel, kui kiiresti see seedub ja kui palju leutsiini selles on, mitte aminohapete täielikkusel. Teiseks saab **kartulivalk 100 punkti** ja edestab iga nimekirja kaunvilja ja teravilja. Valgu kvaliteet ei ole lugu taimsest ja loomsest, vaid konkreetsest toidust.

> Želatiin saab 2 punkti võimalikust 117-st ja enamast. Kollageen on keemiliselt valk, toitumise mõttes vaevu.

Olulised mööndused: need skoorid kehtivad isoleeritud valkude kohta, mõõdetud suuresti seamudelitel, ja DIAAS muutub sõltuvalt sellest, millise vanuserühma võrdlusmustri järgi hinnatakse. Pea järjekorda usaldusväärseks ja täpseid numbreid hinnanguteks. [Taimne või loomne valk](/blog/plant-vs-animal-protein) käib võrdluse korralikult läbi.

## Miks madalad skoorid on madalad

Valgu skoori määrab selle kõige nappim asendamatu aminohape, ehk piirav aminohape. On [üheksa aminohapet, mida keha ise toota ei suuda](/blog/macronutrients-explained), ja taimsetel valkudel jääb tavaliselt puudu samadest kahest. Kaubanduslikes isolaatides oli metioniini ja lüsiini taimsetes allikates 1,0 ± 0,3% ja 3,6 ± 0,6% valgust, loomsetes 2,5 ± 0,1% ja 7,0 ± 0,6% ([Gorissen et al., 2018](https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC6245118/)). Umbes pool lüsiinist ja tublisti alla poole metioniinist.

Sama analüüs näitab vahet asendamatute aminohapete koguhulgas: kaeras ja lupiinis 21% ja nisus 22% valgust, vadakus aga 43%, piimas 39%, kaseiinis 34% ja munas 32% ([Gorissen et al., 2018](https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC6245118/)). Lihasvalgus endas on see 38%: kasulik võrdlusalus selle jaoks, mida püüad ehitada.

Leutsiin, aminohape, mida seostatakse kõige rohkem lihasvalgu sünteesi käivitamisega, ei järgi taimse ja loomse piiri üldse. Selle sisaldus ulatus kanepi 5,1%-st **maisivalgu 13,5%-ni**, võrdluseks piimas 9,0%, munas 7,0% ja lihasvalgus 7,6% ([Gorissen et al., 2018](https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC6245118/)). Maisis on rohkem leutsiini kui piimas ja ometi on see kokkuvõttes kehv valk, sest leutsiin ei ole aminohape, millest tal puudu jääb. See on piiravate aminohapete kogu õppetund ühes reas.

Sellepärast toimib ka taimede kombineerimine. Teraviljadel jääb puudu lüsiinist, kuid metioniini on piisavalt; kaunviljadel on vastupidi. Kartuli-, soja- ja hernevalk täiendavad paljusid taimseid valke ja segudena annavad need kõrgema DIAAS-i kui ükski komponent üksi ([Herreman et al., 2020](https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC7590266/)). Sul ei ole vaja igal toidukorral kõrge skooriga valku. Sul on vaja toitumist, mis lüngad katab.

## Valgu järgi kalori kohta

Kvaliteet on vale lääts, kui sinu eelarve on kalorid, mitte aminohapped. Siis on küsimus, kui palju valku saad iga kulutatud kalori kohta. Need on USDA viiteväärtused 100 g kohta ja tiheduse veerg on nende põhjal arvutatud ([USDA FoodData Central](https://fdc.nal.usda.gov/)).

| Toit (100 g kohta) | Valk | Kalorid | Valku 100 kcal kohta |
| --- | --- | --- | --- |
| Kanarind, nahata, toores | 22,5 g | 106 | ~21 g |
| Kreeka jogurt, rasvavaba, maitsestamata | 9,5 g | 54 | ~18 g |
| Tofu, tahke (kaltsiumsulfaadiga) | 17,3 g | 144 | ~12 g |
| Veisehakkliha, 90% lahja, toores | 20,0 g | 176 | ~11 g |
| Muna, terve, toores | 12,6 g | 143 | ~9 g |
| Läätsed, keedetud | 9,0 g | 116 | ~8 g |

Edetabelid ei ole omavahel nõus ja see erimeelsus ongi praktiline mõte. Muna on „suurepärase” kvaliteediga valk (DIAAS 101), mis annab vaid umbes 9 g valku 100 kalori kohta, sest munakollane toob kaasa rasva. Rasvavaba kreeka jogurt pole kvaliteedinimekirjades kaugeltki tipus, kuid selle valgutihedus on muna omast kaks korda suurem. Kumbki toit pole parem. Need vastavad eri küsimustele, ja just seepärast on [odavad valgurikkad toidud](/blog/cheap-high-protein-foods) ja „kvaliteetne valk” eri ostunimekirjad.

Üks mööndus tasub otse välja öelda: liha puhul on need toored kaalud. Küpsetamine aurutab vett välja ja kontsentreerib kõik, nii et 100 g küpsetatud kanas on tunduvalt rohkem valku ja ka kaloreid kui 100 g tooras. Küpsetatud kaalu kirjapanek toore andmebaasikirje vastu on üks vaikseid ja igapäevaseid vigu toidu jälgimisel. [Kanarinna numbrid](/blog/calories-and-protein-in-chicken-breast) on eraldi lahti võetud.

## Kus edetabel lakkab olulisest

Siin on pettumust valmistav osa ja see on hästi toetatud. Metaanalüüsis, millest pärineb lihaskasvu ~1,6 g/kg/päevas platoo, oli valguallika erinev mõju minimaalne: vadak või soja muutis tulemust vaevu ja loeb kogukogus ([Morton et al., 2018](https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC5867436/)); artikkel [kui palju valku on vaja lihaste kasvatamiseks](/blog/how-much-protein-to-build-muscle) käib selle annuse ja mõju tõendid täielikult läbi. Juhtiv toidukorrapõhine ülevaade jõuab samasse kohta, soovitades umbes 0,4 g/kg toidukorra kohta vähemalt neljal toidukorral, et jõuda 1,6 g/kg päevas ([Schoenfeld & Aragon, 2018](https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC5828430/)): see on reegel grammide ja toidukordade, mitte selle kohta, millisest loomast need pärinevad.

Seega on prioriteetide järjekord: saavuta kõigepealt päevane kogus; saa sellest piisav osa mõistliku kvaliteediga allikatest; ja alles siis optimeeri allikat. Kvaliteediskoorid loevad kõige rohkem äärealadel: toitumine, mis on üles ehitatud ainult nisule ja riisile, väga väike kogutarbimine, eakas inimene, kelle lihased reageerivad halvasti, või keegi, kes sööb ainult taimseid valke ilma mitmekesisuseta. Inimesele, kes sööb segatoitu 1,6 g/kg juures, on DIAAS-i tabel huvitav fakt, mitte rohkem.

Päriselt oluline on aga teada oma tegelikku kogusummat, ja siin muutuvad ülaltoodud numbrid päriselus libedaks. USDA väärtused on standardiseeritud toodete keskmised; sinu kanarinnal on oma kaal, sinu jogurtil oma bränd, sinu tofus oma veesisaldus. Viitetoitude tabel ütleb, millise riiuli poole käsi sirutada, kuid see ei saa kunagi öelda, mis on sinu taldrikul. Jälgi kogusummat, vali allikad, mida päriselt sööd, ja olgu edetabel viigiotsustaja, mitte reegel. [Kui palju valku päevas](/blog/how-much-protein-per-day) seab eesmärgi, mida kogu see nimekiri teenib.

## KKK

### Milline on kõige kvaliteetsem valk?

DIAAS-i järgi jagavad esikohta sealiha ja kaseiin 117 punktiga, järgnevad muna 101 ja kartulivalk 100 punktiga, kõik FAO 100-punktilise piiri järgi „suurepärase kvaliteediga” ([Herreman et al., 2020](https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC7590266/)). Vadak sai oma mainest hoolimata 85 punkti, mis tähendab „kõrget kvaliteeti”, mitte suurepärast.

### Kas taimne valk on loomsest halvem?

Allika kaupa kvaliteediskooride järgi tavaliselt jah: taimsetes isolaatides on keskmiselt umbes poole vähem lüsiini ja alla poole metioniinist võrreldes loomsete valkudega ([Gorissen et al., 2018](https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC6245118/)). Kogu toitumise tasemel vahe aga sulgub: soja sai 91 ja kartul 100 punkti ning üksteist täiendavate taimsete valkude segamine tõstab kombinatsiooni skoori üle selle osade ([Herreman et al., 2020](https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC7590266/)). Mitmekesisus asendab üksikuid skoore.

### Kas valgu allikas mõjutab lihaste kasvu?

Vaevu, kui kogutarbimine on võrdne. Metaanalüüs, millest pärineb 1,6 g/kg platoo, leidis valguallikate vahel treeningtulemustele minimaalse erineva mõju ja domineeriv muutuja oli valgu kogutarbimine ([Morton et al., 2018](https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC5867436/)). Vali allikad, mis sulle meeldivad ja mida saad endale lubada; pööra tähelepanu päevasele kogusummale.

## Allikad

- [Herreman L, et al. Comprehensive overview of the quality of plant- and animal-sourced proteins based on the digestible indispensable amino acid score. Food Sci Nutr. 2020.](https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC7590266/)
- [Mathai JK, Liu Y, Stein HH. Values for digestible indispensable amino acid scores (DIAAS) for some dairy and plant proteins may better describe protein quality than values calculated using the concept for protein digestibility-corrected amino acid scores (PDCAAS). Br J Nutr. 2017.](https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/28382889/)
- [Gorissen SHM, et al. Protein content and amino acid composition of commercially available plant-based protein isolates. Amino Acids. 2018.](https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC6245118/)
- [USDA FoodData Central. Agricultural Research Service, U.S. Department of Agriculture.](https://fdc.nal.usda.gov/)
- [Morton RW, et al. A systematic review, meta-analysis and meta-regression of the effect of protein supplementation on resistance training-induced gains in muscle mass and strength in healthy adults. Br J Sports Med. 2018.](https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC5867436/)
- [Schoenfeld BJ, Aragon AA. How much protein can the body use in a single meal for muscle-building? Implications for daily protein distribution. J Int Soc Sports Nutr. 2018.](https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC5828430/)

Allikas: BurnWeek, „Parimad valguallikad kvaliteedi järjekorras”, https://burnweek.fit/et/blog/best-protein-sources/. Litsents CC BY 4.0: võid vabalt tsiteerida ja taaskasutada, kui lisad lingi sellele lehele.
